Konverentsidel osalemine

Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku ja infektsioonikontrolli töötajad esinesid Eesti Infektsioonikontrolli Ühingu aastakonverentsil

16. oktoobril toimus Eesti Infektsioonikontrolli Ühingu aastakonverents „Infektsioonikontrolli jõud – mõjust, õppetundidest ja lugudest“ koostöös Viljandi Haiglaga. Konverents tõi kokku üle 100 osaleja erinevatest Eesti tervishoiuasutustest.

Tänavusel aastakonverentsil arutleti infektsioonikontrolli nähtamatu, kuid olulise mõju üle tervishoius, räägiti põiekateetritega seotud infektsioonide ennetamisest ning jagati edulugusid haiglatest.

Lääne-Tallinna Keskhaiglast esinesid ettekannetega dr Pille Märtin, Elika Avila ja Signe Juhkam. Infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtin kõneles põiekateetritega seotud urotraktiinfektsioonidest. Infektsioonikontrolliõde Elika Avila jagas samal teemal kogemusi dokumenteerimisest ja järelevalve korraldusest. Nakkuskliiniku õendusjuht Signe Juhkam andis ülevaate rahvusvahelisest konverentsist ICPIC 2025.

‍

Lääne-Tallinna Keskhaigla arstid esinesid BaltanestIC 2025 kongressil Leedus

18.–20. septembril toimus Leedus BaltanestIC 2025 – 13. rahvusvaheline Balti riikide anestesioloogia ja intensiivravi kongress. Tegemist on piirkonna olulisima erialasündmusega, mis tõi kokku valdkonna spetsialistid kogu Baltikumist ning mujalt Euroopast.

Lääne-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juht, ülemarst ja anestesioloog dr Raido Paasma ettekanne „Novel Psychotropic Substances. Trends in Estonia“ keskendus kaasaegsetele psühhotroopsetele ainetele, eeskätt nitaseenidele.

„Igal aastal sünteesitakse kümneid ja sadu uusi aineid – kanabinoide, opioide, stimulante ja depressante –, et rahuldada turu nõudlust ja teenida illegaalset tulu,“ märkis dr Paasma ning lisas: „Viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamisega seotud surmade seas juhtival kohal just nitaseenid, moodustades ligikaudu 50% narkootikumide põhjustatud surmajuhtumitest. Uute ainete ja just nitaseenide üledooside käsitlemiseks napib arstkonnal teadmisi. Seda puudust proovisingi oma ettekandes käsitleda ja anda praktilisi soovitusi, kuidas patsientide ravi võiks toimuda.“

Kongressil esines Lääne-Tallinna Keskhaigla valuraviosakonna anestesioloog-valuraviarst dr Sergei Gordienko-Tarvis ettekandega „Chronic post-surgical pain“, milles andis ülevaate kroonilise operatsioonijärgse valuravi võimalustest, valdkonna kõige uuematest uurimissuundadest ning diagnostika- ja ennetusmeetoditest.

„Tegemist on küllaltki levinud probleemiga, mis võib oluliselt mõjutada patsiendi elukvaliteeti. Vaatamata teema aktuaalsusele selgus ettevalmistuse käigus, et vähe on teada selle valuliigi käsitluse praktilistest aspektidest. Minu eesmärk oli tõsta teadlikkust ja näidata, kuidas saab kirurgiliste patsientide käsitlust valuravi vaatest optimeerida,“ selgitas dr Gordienko-Tarvis.

‍

Eesnäärmevähi kaasaegne diagnostika

Lääne-Tallinna Keskhaigla kasutab eesnäärmevähi diagnoosimisel kaasaegset magnetresonantstomograafia (MRT) sihitud biopsia meetodit, tehes koostööd uroloogilistele haigustele spetsialiseerunud radioloogidega.

‍Uuringutulemusi ja praktilisi kogemusi selle meetodi rakendamisel esitlesid meie arstid Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni Baltiriikide kongressil (EAU Baltic Meeting 2025), mis toimus 30.–31. mail Vilniuses.

MRT-sihitud biopsia meetod võimaldab võtta koeproovi otseselt kahtlasest piirkonnast MRT uuringu käigus, suurendades täpsust ning võimaldades tuvastada kasvajat ka keerukatel juhtudel. Eriti väärtuslik on see meetod olukordades, kus näiteks kasvajakolle on väike või paikneb viisil, mis muudab selle ultraheliuuringuga raskesti leitavaks.

„Iga eesnäärmevähi vorm ei vaja kohest ravi. Oluline on õigeaegselt diagnoosida kliiniliselt olulist vähkkasvaja vormi. Järgneb haiguse staadiumi määramine ja õige raviotsuse tegemine. MRT uuring ja MRT sihitud eesnäärme biopsia mängivadki siin väga olulist rolli,“ selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse vanemarst-uroloog dr Dmitri Korotõtš.